Uues Tallinna trammis peitub kakskümmend viis kilomeetrit juhtmeid
Kui reedeses "Ringvaates" näidati esimesi kiireid kaadreid Tallinna uuest trammist, siis eile sai kõigest kuulda põhjalikumalt - mis on trammi sees, kuidas tramm valmib, kuidas sellega sõita on ja mil moel Zaragoza trammid ilma elektriliinita sõidavad.
Praegu Tallinnas sõitvad 1983. aastast pärit trammid kaaluvad 31 tonni. 2014. aastal valminud trammi nimi on Urbos, see kaalub 70 tonni. Interjöör on avar ja valge, kuigi veel värvilõhnaline. Saab telekat vaadata. Uste vahel ei ole pragusid nagu vanadel trammidel, külm ja lumi ei pääse sisse. Iste on üsna kõva.
Trammijuhi iste on aga väga mõnus. Armatuurlaua ekraanid ja nupud näevad välja nagu keskmise primitiivsusega videomängus. On ka kaamerad, kust näeb, millal kodanikud trammi sisenevad.
Praegustesse trammidesse mahub 70 inimest, uutesse mahub 260 inimest, neist 80 saavad istuda. Tramm on 31 m pikk ning sisaldab 25 km erinevaid juhtmeid. Neid tramme osteti Tallinnasse 20 tükki, 50 miljoni euro eest.
CAF tehases Zaragozas valmib aastas ca 200 trammi. Tallinna tulevatest kuues on veel tootmises, neljas-viies värvimisel, teised peaaegu valmis. Selliseid tramme kasutatakse enam kui kolmekümnes riigis üle maailma, sh USA-s ja enamikus vanades Euroopa riikides.
Täna hakkab esimene meie tramm Zaragozast liikuma, 15. detsembril on see Paldiski sadamas.
Zaragoza vanalinnas aga ei tule vool trammidesse õhuliinidest, vaid rööbaste vahel olevast klemmist. Väljaspool vanalinna tõuseb trammi sarv üles ja ühineb õhuliiniga, et voolu saada. Taoline süsteem töötati välja relisioossetel põhjustel: nimelt on ju hispaanlased kõvad katoliiklased ning korraldavad kirikupühade puhul sageli protsessioone. Nende käigus kantavad pühakujud ja ristid kippusid trammiliinidesse kinni jääma.
Toimetaja: Mari Kartau







