"Ma pole veel leidnud põhjust, miks mitte blogi pidada. Kõikide emotsioonide ja olukordade ülesmärkimine annab väga palju juurde. Ma ei mäleta ainult, millal mu laps hakkas kõdima, vaid täpset emotsiooni, mida ma tol hetkel tundsin," kirjeldas Jakobson "Vikerhommikus".

Oma esimese lapse sai mees 32-aastaselt. "Ma ei ole mitte kunagi tahtnud lapsi saada. Mul ei ole mitte kunagi olnud soovi perekonda luua ega lapsi saada, aga ühel hetkel, kui me lapse saime, mõtlesin ma, et oleksin ma varem teadnud, et mulle lapsed nii meeldivad, oleksin ma aastaid varem alustanud," tõdes mees, kelle sõnul oli lapsesaamine konkurentsitult parim otsus tema elus.

Blogija usub, et tunnetab hästi piiri, millised asjad võiksid pere keskele jääda ja millest maailmale kirjutada. "Mul on endale valmis mõeldud kriteerium, et kui see on miski, mida ma enda puhul häbeneksin, siis seda ma ei räägi," ütles Jakobson, kes ei taha kellegi kallal ilkuda ja lastele traumasid tekitada.

Jakobson usub, et tema elu on sama keskmine kui igal teisel eestlasel. "Ehk on seal mõni ilukirjanduslik liialdus, aga ükski situatsioon ei ole välja mõeldud. Igas olukorras on midagi naljakat, isegi see, kui laps teeb jalale haiget. Sa võid võtta, et see on hästi kurb asi, et ta haiget sai, aga teisalt on see jube tore, et sa ei pea teda kaks nädalat trenni viima," rääkis mees, kes püüab alati keskenduda positiivsele.

Oma esimese aasta postitusest avaldab Jakobson juba homme praktilise raamatu isadele, kus lisaks naljakatele juttudele annab nõu ka ekspert. "Suurim viga on alati ülereageerimine," ütles Jakobson.

Ta tunnistas, et mõtleb pidevalt murede eest ärajooksmisele, kuid väga oluline on omavahel rääkida. "See ei ole üldse harv mõte mu peas, et jookseks kodust lihtsalt minema," lausus Jakobson, kes on enda hinnangul tüüpiline sissepoole elav Eesti mees. Jakobson lisas, et kuigi sõdib alati naise soovituste vastu, siis 99,99 protsenti kordadest on naisel siiski õigus.