Paavo Nõgene: mu karjääriredelil tõusmise innustajaks on alati olnud teised
Terve elu juhtivatel kohtadel töötanud Paavo Nõgene rääkis saates "Käbi ei kuku...", et see on olnud alati teiste inimeste märgata, et ta võiks panustada vastutusrikkamasse ametisse kui praegu käsil olev töö ja meenutas, et koolikiusamisest ei ole pääsenud temagi. Isa Endel Nõgene sõnul on ta nii era- kui tööelus olnud liiga pehmeke.
"Minu perre kuulusid ema, isa ja kuus aastat vanem vend Eero. Suved said veedetud teatriinimeste keskel Lahemaal teatriliidu puhkekodus, isa oli tol ajal väga aktiivne dirigent Vanemuises," meenutas Paavo Nõgene, kes on olnud Vanemuise teatrijuht, kultuuriministeeriumi kantsler ja praegu Tallinki juhatuse esimees.
"Mina olen oma elus olnud pehmem pool, tööalaselt ja ka koduses õhkkonnas, poiste visadus ja sihikindlus on tulnud ema poolt, ema on klaveriõpetaja," tõdes elupõline dirigent Endel Nõgene.
"Isa on töötanud kaua juhtival kohal, olnud Vanemuise peadirigent, kodus ta ei viitsinud enam juhtiv olla ja ema võttis selle rolli enda kanda," muheles Paavo.
Paavo sõnul ei meeldinud emale ega isale, et ka tema tahtis teatrisse tööle minna. "Aga kätt ette ei pandud, teatris ma olen ju üles kasvanud," tõi Paavo välja.
Paavo juhiomadused ja organiseerimisoskused lõid välja juba noorukieas. "Juba keskkoolis kaasati teda Raimond Valgre festivali organiseerimisgruppi. Paar aastat hiljem usaldati Valgre festivali juhtimine juba Paavole. Minu jaks oli üllatus kui ta kandideeris teatrijuhiks, aga sain aru, et tal on usaldus nende inimeste silmis, kellega ta koos on töötanud, et nii noorele mehele usaldatakse nii keeruka organisatsiooni juhtimine," ütles Endel.
On elus nii mõnestki tööprojektist loobunud, mida tagantjärgi kahetseb
Endeli lapsepõlv möödus vanaema ja vanaisa talus Laiuse lossivaremete kõrval. Ema-isa läksid lahku ja kuigi ta on isaga lävinud kogu elu, ei osalenud isa tema kasvatuses. "Peale lehmalüpsmise tuli kõiki talutöid teha," muheles Endel. "Kasvasin emapoolses suguvõsas ja isapoolse suguvõsaga erilist kontakti ei olnud."
Laiusel oli väga aktiivne külakogukond ja Endlile pisteti juba õige väikese poisina pill pihku. "Paar külameest õpetasid mind karmoškat mängima," meenutas Endel, kes oli kolme ja poole aastaselt juba viiulit õppinud ja akordionit harjutanud. "Meil olid kodus kõik pillid olemas."
Endli sõnul on tema pojad väga otsusekindlad ja viivad oma asjad alati lõpuni. "Mina olen oma elus nii mõnestki asjast loobunud, erialaselt ka andnud teadlikult teatud etenduse väljatoomise või kontserdi käest ära, mida hiljem olen isegi kahetsenud," meenutas Endel.
Paavo veetis oma lapsepõlve Tallinnas, hiljem kolis pere isa töö tõttu Tartusse.
Vanaema oli kiire jalaga ja karmi käega
Vanaema oli karmi käega, kõik asjad pidid tehtud olema, enne kui võis oma asjadega tegeleda. "Kui midagi tegemata jäi, siis ta oli nii kiire jalaga, et meie eest ära joosta ei jõudnud. Ikka ta leidis kuskilt vitsarao ja paar sähmakat vastu jalgu saime ikka, igasuguseid külaulakusi on tehtud," meenutas Endel.
Endel sai Tartusse muusikakooli sisse, kus olid väga head õpetajad. "Veljo Tormis õpetas mulle kompositsiooni aluseid. Lõpetasin muusikakooli ja suundusin otse konservatooriumisse, pärast seda suunati mind Vanemuisesse dirigendiks," nentis Endel. "Selleks ajaks olin aga viis aastat Estonia orkestris trompetit mänginud."
"Kui Paavo tööelu algas Vanemuises 15-aastaselt, siis mina alustasin ka väga vara pillimänguga rahateenimist," muheles Endel.
Vanemuise teater on nende peres veres. "Emapoolne vanaisa oli Vanemuises dirigent ja vanaema oli teatris raamatupidaja," sõnas Paavo. "Minu venna noorem poeg teeb täna samme Vanemuise teatris."
Oma esimese raha teenis Paavo Tartu linnas ajalehepoisina. "Sealt hakkas see töötegemise põli pihta, teatris tegin päris tihti kaasa. Peale kooli läksin teatrisse ja hakkasin huvituma tehnilisest poolest, ühel hetkel võeti mind ametlikult tööle valgustusosakonna abitööliseks, olin siis 15-aastane. Seejärel hakkasin lavastusi produtseerima," meenutas Paavo oma karjääri kulgemist teatris.
Elas koolikiusamist väga raskelt üle
"Pigem olen oma elus ja elukorralduses olnud introvert, aga sõnakas ma olen olnud elu aeg," tõdes Paavo. "Korraldamise pisik oli mul tõesti lapsena juba sees."
Koolist püüdis Paavo läbi saada nii kergelt, kui vähegi võimalik, vene keele õpetaja pani talle vene keele eksami eest kolme, sest õpetajale meeldis, kuidas ta Raimond Valgre festivali korraldas.
"Tallinna kooli ajast on meeles, et mind koolis ka kiusati. Koolivahetus aitaski selle ära klaarida, Tartu koolis tundsin ennast oluliselt paremini, aga olin siis ka natuke vanem. Mulle oli võimalik üsna kergelt haiget teha, ma elasin neid asju väga raskelt läbi. Olin pigem hingeline poiss ja see täna väljendub minu puhul empaatias, kuidas ma teistesse suhtun," meenutas Paavo. "Neid asju elasin ise sisemiselt läbi, kodus mingit pihtimist ei toimunud."
Paavo sõnul on tal isaga sarnane elukäik olnud ja teda on märganud inimesed ja mentorid, kes on teda edasi aidanud. "Minu elukäigus on suurt rolli mänginud Aivar Mäe, kes andis mulle võimaluse kasvada Vanemuise peaprodutsendiks, Rein Lang, kes arvas, et olen sobilik töötama kultuuriministeeriumi kantslerina ja Enn Pant, kes kutsus mind Tallinki juhtima. See on olnud teiste märgata, et ma võiksin panustada millessegi muusse," tõdes Paavo.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Käbi ei kuku...", saatejuht Sten Teppan







