"Minu juuksed on pärit mu emalt, isegi vanaemalt. Emapoolses suguvõsas on lokid sees. Lokid tekkisid siis, kui ma olin 13-aastane. Tagantjärele mõeldes võivad need lokid olla põhjus, miks ma hakkasin rokkbändi solistiks. 11-aastasena ei osanud ma endale sellist elu ette kujutada," muheles muusik Laura Prits.

Pritsi sõnul olid tal kevadel veel pulksirged juuksed, aga kui ta sügisel kooli läks, oli tal peas megasuur afrosoeng ja mitte keegi ei uskunud, et need on tema enda juuksed. "Vanaema rääkis, et kui tema noor oli, siis temal oli samasugune probleem, keegi ei uskunud, et need on päris lokid. Tol ajal oli keelatud lokkis juustega koolis käia ja ta saadeti tunni ajal pead pesema. Lokkis juustega on aga nii, et kui sa neid pesed, lähevad need veel rohkem lokki," muheles Prits.

Muusika tuli nende perre isa poolt. "Isa on omal käel õppija. Mu vend õppis muusikakoolis. Vanema venna eeskujul hakkas ka mulle muusika meeldima, aga artiste meil lähisuguvõsas olnud ei ole," meenutas Prits.

Prits laulis pikalt koolikooris. "Olin siis teine alt ja solistipartiisid ma ikka väga pikalt ei saanud. Kõik muutus, kui ma gümnaasiumisse läksin. Muusikaõpetaja usaldas mulle solistirolli ja lubas laval ka igasuguseid kostüüme kanda, sealt ma selle julguse ja pisiku saingi, et hakata rohkem ise mingeid asju tegema."

Koolis tahtis Prits olla hea õpilane, ta käis Tehnikagümnaasiumis. "See oli mulle väga raske. Ma mingi aeg käisin vabatahtlikult isegi järeleaitamistundides. Tahtsin nii väga aru saada, aga ma lihtsalt ei saanud. Tagantjärgi on mullegi see tore diagnoosike pandud ja olen üks nendest ATH inimestest, kellele on vaja õpetada asju teistmoodi. Käisin koolis ikkagi kohal, poppi ei pannud. Kui juuksed lokki läksid, hakkas ka minu rebel periood pihta. Hakkasin oma välimusega katsetama, kodus läksid suhted emaga väga käredaks," meenutas Prits. "Nägin taotluslikult väga teistsugune välja."

Pritsi sõnul on talle terve elu tähelepanu meeldinud. "Mulle öeldi ikkagi päris inetult, aga ma pöörasin selle alati naljaks, ma ei lasknud sel muutuda kiusamiseks või ebameeldivaks asjaks. Olin ka õpilasomavalitsuses, olin hästi aktiivne õpilane, aga ometi ma tundsin, et ma justkui ei kuulu sinna. Pidev oma koha otsimine oli mu sees ja siis tuli mu ellu tantsimine ja see päästis väga palju," nentis Prits. "See oli koht, kus ma tundsin, et ma saan ennast välja elada ja olla see, kes ma olla tahan."

"Olen tundnud, et mina ei valinud rokkmuusikat, vaid see muusika valis mind. See on andnud mulle tohutu vabaduse ennast väljendada. Rokkmuusika tuli minuni läbi tantsu," tõdes Prits. "See, et ma tol hetkel ei teadnud rokkmuusikast midagi, oli ühtaegu väga suur takistus, aga samas ka õnnistus, sest mul polnud ühtegi reeglit ega piirangut."

Unistusi on Pritsil palju olnud, aga paljud neist on ka täitunud. Tal on olnud võimalus olla külalisartistiks bändide Santana, Status Quo, Dirty Honey ja Bryan Adamsi kontserdil. "Kordagi pole mul olnud lava taga seistes seda tunnet, et mul on meeletu hirm, vaid see on pigem elevus ja ootusärevus, et mida me selle publikuga kõik teha saame ja ma ei jõua ära oodata, millal ma pääsen lavale oma bändiga möllama ja oma laule esitama. See on väga inspireeriv tunne," tõdes Pirts. "Usun, et kõik juhtub põhjusega."